Kulla ostmine Eestis

Kolm asja otsustavad Eestis kullaostu rohkem kui kõik ülejäänud kokku. Esiteks, kas ostetav ese vastab investeeringukulla tingimustele käibemaksuseaduse tähenduses. Teiseks, kui suur on küsitava hinna ja tegeliku metallisisalduse vahe. Kolmandaks, kellelt ostetakse ja millised kohustused sellel müüjal on. Kõik muu, sealhulgas mündi disain ja kangi tootja nimi, tuleb nende järel.

Miks kuld ja mida see portfellis teeb

Kuld ei ole kellegi lubadus. Kangi ega mündi taga ei seisa emitent, kes võiks maksejõuetuks muutuda, ega ka lepingupartner, kelle kohustust peaks jõustama. Just see eristab füüsilist metalli hoiusest, võlakirjast ja aktsiast. Sellest järeldub kohe ka teine, vastassuunaline pool: kuld ei maksa intressi ega dividendi, tema hoidmine maksab raha, ja hind võib aastaid ühes kohas seista.

Praktikas nimetatakse kolme eesmärki, ja kõik kolm on mõõdetavad üksnes pika aja peale. Hajutamine tähendab, et metalli hind ei liigu aktsiaturuga ühes taktis. Mõiste turvasadam kirjeldab käitumist kriisiolukorras, mitte lubadust. Ja inflatsioonikaitse on pika perioodi nähtus, mitte iga üksiku aasta oma.

Kolm kulda, mis poeaknas näevad ühesugused välja

Ostuhetkel on ainus oluline oskus need kolm teineteisest eristada. Sama kaalu ja sama läike juures kujundab hinda kolm täiesti erinevat mehhanismi, ja käibemaksu käsitlus lahkneb koos sellega.

Investeeringukuld on käibemaksuseaduses maksuvaba käive (KMS § 16 lg 2 p 8). See on erand maksustatava käibe sees, mitte maksuobjekti puudumine ja mitte nullmäär. Kogu ülejäänud maksusüsteemi, sealhulgas müügist saadud kasu tulumaksustamise, katab väärismetallide maksustamise juhend, ja seda, kuidas hind ise maailmaturul tekib, selgitab kulla hinna kujunemise juhend. Käesoleva teksti teema on ainult ülemine rida.

Investeeringukuld: mida seadus selle all mõtleb

Mõiste ei ole turundussõna, vaid legaaldefinitsioon. KMS § 2 lg 10 sätestab selle sõna-sõnalt:

„Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullaturgudel heakskiidetud kaaluga kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mille müügihind ei ületa rohkem kui 80 protsendi võrra mündis sisalduva kulla hinda vabaturul."

Definitsioon jaguneb kaheks harudeks, ja need ei ole omavahel asendatavad. Kangi puhul on tingimusi kaks, mündi puhul neli, ning mündi neli tingimust peavad täituma korraga.

Eesti ei pea oma riiklikku maksuvabade kuldmüntide nimekirja. Otsustavad § 2 lg 10 tingimused ise, ja tõendusliku abivahendina avaldatakse igal aastal ühine Euroopa Liidu nimekiri, 2026. aasta kohta ELT C/2025/5923 14. novembrist 2025. Tegemist on ühe ühise nimekirjaga, mitte liikmesriikide kaupa jaotatud loeteludega.

Kaheksakümne protsendi reegel ja selle piir

Neljas tingimus on ainus, mis muutub päevast päeva, sest ta sõltub metalli hinnast. Mündi müügihind ei tohi ületada mündis sisalduva kulla vabaturuhinda rohkem kui 80 protsendi võrra. Võrdlusalus on seega metalli väärtus, mitte mündile pealelöödud nimiväärtus. See on koht, kus välismaistest ülevaadetest pärit intuitsioon Eestis eksitab.

Tavalise investeerimismündi puhul ei ole see piir kuskil lähedal: hinnavahe liigub üldjuhul mõne protsendi piires ja piirini on kordades ruumi. Piir hakkab tööle seal, kus kogumisväärtus võtab metalli väärtuselt juhtimise üle. Kui rikkalikult pakendatud juubelimündi hind on metallisisaldusega võrreldes rohkem kui kaheksakümne protsendi võrra kõrgem, ei ole see ese käibemaksuseaduse mõttes enam investeeringukuld, vaid tavaline kaup, ning müük maksustatakse KMS § 15 lg 1 järgi üldkorras 24 protsendiga.

Eesti Panga välja antud väärismetallist meenemündid ja käibemetallist pühendusmündid on omaette teema, mida käsitleb hõbeda ostmise juhend. Kuldses investeerimissegmendis on nende roll väike, sest Eesti kuldsed meenemündid on väikesed ja neid müüakse kogumishinnaga.

Kang või münt: kumb millal sobib

Sama puhaskaalu juures on metall identne. Erinevus on kolmes muus asjas: kui palju maksab metalli ümbertöötamine müüdavaks esemeks, kui hõlpsalt ese uuesti rahaks tehakse, ja kui kiiresti seda leti taga ära tuntakse.

Mida kang oskab

Kullakang kannab grammi kohta väiksemat lisandust, ja mida suurem kang, seda väiksemaks see grammi kohta jääb. Münditud kang on valtsitud lindist välja pressitud ning tuleb enamasti suletud sertifikaatpakendis koos seerianumbriga; valatud kang on vormi valatud, näeb karedam välja ja on tavaliselt pisut odavam. Suurte kangide puhul on oma mõõdupuu LBMA Good Delivery, mis puudutab eeskätt hulgiturgu.

Mida münt oskab

Münt maksab grammi kohta rohkem, aga jagab varu müüdavateks osadeks. Tuntud Krugerrand, Maple Leaf või Wiener Philharmoniker tuntakse ära igas ostupunktis ja nende mõõtmed on avalikult teada, mis teeb kontrollimise kiireks.

Viimase rea põhjus on allpool eraldi peatükis. Erinevate pakkumiste kõrvutamiseks on kasulik ostuhinna kalkulaator, mis viib erineva kaalu ja proovi ühele mõõdupuule.

Kui suur ühik osta: hind grammi kohta ja jagatavus

Metalli müüdavaks esemeks muutmise kulu ei sõltu kuigi palju sellest, kui palju kulda eseme sees on. Sellest järeldub kogu ühikuvaliku loogika: mida väiksem tükk, seda suuremaks kasvab see püsikulu protsentides. Poole grammi kang on grammi kohta märgatavalt kallim kui sada grammi, ja troiuntsist suuremate ühikute juures kõver lameneb.

Vastassuunas tõmbab jagatavus. Suurt kilokangi ei saa osade kaupa müüa: väiksema summa vajadus tähendab terve eseme võõrandamist sellel nädalal kehtiva hinnaga. Enamik varusid kujuneb seetõttu seguks, kus põhiosa on suuremates ühikutes ja käepärane osa väiksemates. Kasulik on jälgida, et ostetakse puhaskaalu ja mitte brutokaalu, sest neil kahel on iga 916 proovi mündi juures selge vahe. Ühikute vahel teisendab ühikute kalkulaator.

Müügihinna ja metallisisalduse vahe

Eesti õiguskeeles ei ole selle vahe kohta oma terminit. Ei väärismetalltoodete seadus, ei käibemaksuseadus ega tulumaksuseadus nimeta seda ühegi sõnaga; käibemaksuseadus kirjeldab sama nähtust ainult kaudselt, § 2 lg 10 kaheksakümne protsendi valemi kaudu. Sisuliselt katab see vahe rafineerimise, müntimise, pakendamise, kindlustatud veo, müüja kulud ja tema teenistuse. Just see number, mitte kaubamärk ega pakend, otsustab, kui kaugele peab turg liikuma, enne kui ostja on nulli peal.

Teine number on hinnavahe ostu ja müügi vahel ehk see, kui palju odavamalt sama müüja sama eseme tagasi ostab. Väikestel ja harvaesinevatel esemetel on see laiem. Mõlemat suurust mõõdetakse alati sama alusega: hetkehind ja selle põhjal arvutatud metalli väärtus. Kui kaks pakkumist on erineva kaalu ja proovi juures, ei ole neid ilma selle taandamiseta võimalik võrrelda.

Kehtivat võrdlusalust näitab kulla hind, ja pikemat pilti annab hinnaajalugu. Nende numbrite tekkemehhanismi selgitab eraldi juhend, siin piisab teadmisest, et võrdlusalus on avalik.

Näidisarvutus: kolm pakkumist ühe mõõdupuu järgi

Arvutuskäik on lühike ja tehakse alati samas järjekorras. Alljärgnevas on kulla hinnaks võetud 95,00 eurot grammi kohta puhtalt arvutuse näitamiseks; tegelik number tuleb võtta kehtivast noteeringust.

Metalli väärtus     = puhaskaal grammides × kulla hind grammi kohta
Vahe eurodes        = küsitav hind − metalli väärtus
Vahe protsentides   = vahe eurodes ÷ metalli väärtus × 100
Mündi 80 protsendi piir = mündis sisalduva kulla väärtus × 1,80

Kolm pakkumist, kõik sama päeva sees:

Untsimündi rida vastab ühtlasi neljandale investeeringukulla tingimusele. Mündis sisalduva kulla väärtus on 2 954,83 eurot, seega on KMS § 2 lg 10 piir 2 954,83 × 1,80 = 5 318,69 eurot. Küsitud 3 130,00 eurot jääb sellest kaugele allapoole ja münt on investeeringukuld. Sama arvutus kogumismündi kohta, mille hind oleks 6 000 eurot, annaks vastupidise tulemuse: piir on ületatud, ese ei ole investeeringukuld ja müük maksustatakse KMS § 15 lg 1 järgi üldkorras 24 protsendiga.

Eesti proovijärelevalve ja lõvimärgis

Eestil on ebatavaliselt sügav proovijärelevalve ajalugu ja see on üks väheseid kohti, kus kohalik taust ostja jaoks midagi tähendab. Kontrollmärgis kannab ametlikku nime Eesti proovijärelevalve märk ja VMTS § 10 lg 2 kirjeldab seda sõna-sõnalt: „Kontrollmärgiseks on märgis, millel on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis".

• 1393 — hõbeda kontrollimise kohustus Tallinnas;
• 1537 — linna proovimärgid;
• 1. juuli 1919 — oma kontroll-laboratoorium;
• 1920 — nimeks Proovikoda;
• 1924 — oma proovimärgistuse seadus, lõvist saab kontrollmärk; alates 1925 on ta WIPO kaitse all;
• 1959 kuni 1993 — nõukogude märk;
• 1993 — lõvi taaskehtestamine;
• 2008 — ühinemine riigile kuuluva AS Metrosertiga.

Täna on Eesti Proovikoda AS Metroserti struktuuriüksus ja ainult tema katselaboratoorium tohib lõvimärgist tootele kanda. Järelevalvet seaduse nõuete täitmise üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (VMTS § 42 lg 1); väärismetalltoodete sisseveo osas on see Maksu- ja Tolliamet (§ 42 lg 2 p 1).

Kes otsib kangilt lõvi, otsib ehtsustunnust, mida seal olemagi ei peaks olema. Kangi identiteet seisab tootja tunnusel, seerianumbril, pakendil ja proovisertifikaadil, mitte riiklikul templil.

Kohustuslikud märgised ja standardproovid

Kohustuslikke märgiseid on väärismetalltootel kaks (VMTS § 6 lg 2): tootja tunnusmärgis nimemärgis ja proovi näitav proovimärgis, mis võivad olla ka ühendatud märgisena. Proov ise on ametlikult väärismetalli proov ja tähendab massiosa tuhande massiosa kohta (§ 2 p 2). Väärismetallid on seaduse mõttes „puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid" (§ 2 p 1).

Lubatud standardproovid on seaduses ammendavalt loetletud (VMTS § 4 lg 2). Neist arvudest väljaspool olevat proovi Eesti väärismetalltootel olla ei tohi, mis annab proovimärgi lugemisele konkreetse mõõdupuu.

Tootjate nimemärgiste riiklik register suleti 1. juulil 2025; sellest ajast peetakse andmeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. Lahtine on seejuures üks küsimus, mida ei tasu vastatuna esitada: kas 999 proovi hõbekang on märgistamiskohustuslik. Sõnastuse järgi vastab ta väärismetalltoote määratlusele ja § 1 lg 2 võtab välja ainult investeeringukulla ja maksevahendid, kuid seda, kuidas amet seda praktikas käsitleb, ei ole avalikult kinnitatud.

Ehtsuse kontroll ostuhetkel

Kuna riiklikku templit kangil ei ole, nihkub kontroll füüsikale ja dokumentidele. Kolm asja saab teha igaüks, ja kolm asja saab teha ainult seadmega.

Mida saab ise kontrollida

Kaal ja mõõtmed on kõige tugevam kiirtest, sest kuld on väga tihe: võltsing, mis on õige läbimõõdu ja paksusega, on peaaegu alati liiga kerge. Mündi puhul aitavad kaalukontroll ja mõõtmete kontroll. Magnettest välistab raua ja terase, kuid mitte volframi. Helitest annab kogenud kõrvale vihje, kuid ei ole tõend. Süstemaatiliselt saab neid samme läbi käia ehtsuse kontrolli abivahendiga.

Kus kodune kontroll lõpeb

Tiheduse määramine tabab enamiku odavaid võltsinguid, aga mitte kõiki: volframvõltsing on kulla tihedusele nii lähedal, et vesikaal seda usaldusväärselt ei erista. Sellest punktist edasi on vaja seadmeid, mida kasutavad kauplejad ja laborid: röntgenfluorestsentsanalüüs loeb pinnakihi koostist, ultrahelikontroll vaatab sisse, ja juhtivusmõõtja mõõdab metalli läbivat signaali.

Ostetud metalli hoidmine on omaette teema koos oma riskidega ja seda käsitleb hoiustamise ja kindlustamise juhend.

Müüja valik ja tegevusluba

Eesti õiguskord ei tunne eraldi „kullakaupleja tegevusluba". Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lg 1 p 6 nõuab tegevusluba sellelt, kes ostab kokku väärismetalli, väärismetalltooteid või vääriskive või müüb neid hulgi; pelka jaemüüki seal nimetatud ei ole. Kas ettevõtja, kes ainult müüb ega osta kunagi midagi kokku, jääb sättest päriselt välja, on lahtine küsimus — normi sõnastus viitab sellele, kuid ametlikku tõlgendust ei ole avaldatud.

Loa annab Rahapesu Andmebüroo. Taotlusi saab esitada üksnes Eesti teabevärava kaudu või notari vahendusel (§ 70 lg 6); otsustamise tähtaeg on 60 päeva ja seda võib pikendada kuni 120 päevani, kusjuures tähtaja möödumine luba ei tekita (§ 71 lg 1). Riigilõiv on 345 eurot (RLS § 269 lg 1 p 1). Loa omajal peab olema laitmatu mainega kontaktisik, kes töötab püsivalt Eestis ja kelle määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga (§ 17 lg 1, lg 2 ja lg 5).

Kes on kohustatud isik ja millest alates

Punkt 6 võtab kohaldamisalast välja ainult tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks mõeldud väärismetalli. Väike jaekaupleja, kelle juures nii suuri sularahasummasid ei liigu, ei ole „kohustusest vabastatud" — tema suhtes ei ole seaduse kohaldamisala lihtsalt avatud, sest § 2 lg 1 p 5 on juurdepääsunorm, mitte erand.

Järelevalvet kohustatud isikute üle teeb Rahapesu Andmebüroo (§ 64 lg 1); Finantsinspektsioon vastutab üksnes krediidi- ja finantseerimisasutuste eest (§ 64 lg 2), kuigi väärteoasjade kohtuvälise menetlejana nimetab § 97 lg 1 mõlemat. Sanktsioonid ulatuvad 1 000 000 euroni (§ 84 lg 1 ja lg 3, § 92, § 94).

Neli küsimust, mis müüja kohta kõige rohkem ütlevad

• Kas ostate ka tagasi ja millise hinnaga täna? Vastus annab korraga kokkuostuhinna ja vihje selle kohta, kas müüja tegutseb loakohustuslikus valdkonnas.
• Kas teil on tegevusluba ja mis on äriühingu registrikood? Mõlemad on kontrollitavad andmed, mitte enesekiitus.
• Millise dokumendi ma tehingu kohta saan? Sellest sõltub, kas ostuhind on aastate pärast veel tõendatav.
• Kas pakend avatakse? Letitehingul on ehtsuse kontroll kiirem, kuid avatud pakend nihutab tõendamiskoormust.

Kolm piirmäära rahapesu tõkestamise seaduses

Kolm summat, mida kõige sagedamini segamini aetakse, asuvad ühe ja sama seaduse eri lõigetes, käivituvad eri põhjustel ja on suunatud eri adressaatidele. Ainsad nad ei ole: § 19 sisaldab lävesid veel, sealhulgas eespool nimetatud 5 000 (lg 2¹) ja 10 000 eurot (lg 2³). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kehtib redaktsioonis RT I, 11.07.2026, 93 alates 21. juulist 2026.

Kuidas mitu makset kokku loetakse

Kõigi kolme läve juures liidetakse seotud maksed kuni üheaastase perioodi jooksul; tehingu tükeldamine piirmäärast mööda ei vii.

Seotud maksete summa = makse 1 + makse 2 + ... (kuni üheaastase perioodi jooksul)

Hoolsusmeetmed sularahas    kui summa on vähemalt 10 000 eurot        (§ 19 lg 2)
Hoolsusmeetmed muul viisil  kui tehingu väärtus on vähemalt 15 000 eurot (§ 19 lg 1 p 2)
Teade Rahapesu Andmebüroole kui sularahas täidetud kohustus on üle 32 000 euro (§ 49 lg 3)

Näide. Ostja tasub sama kaupleja juures nelja kuu jooksul neli korda sularahas 3 000 eurot, kokku 12 000 eurot. Ükski üksik makse ei ulatu kümne tuhandeni, kuid summa ületab selle ja § 19 lg 2 hoolsusmeetmed käivituvad; teatamiskohustust see ei tekita. Lisandub aga viies makse 21 000 eurot, on kogusumma 33 000 eurot ja § 49 lg 3 teade tuleb esitada hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast tehingut.

Mida tuvastamine praktikas tähendab

Kõlbavad § 21 lg 1 järgi Eesti isikut tõendav dokument, kehtiv välisriigi reisidokument, isikut tõendavate dokumentide seaduse nõuetele vastav juhiluba ning alla seitsmeaastase lapse puhul sünnitunnistus. Fikseeritakse nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg ning elu- või asukoht), esindusõigus ja kontaktandmed (§ 21 lg 3); juhutehingu puhul lisandub teave vara päritolu kohta (§ 20 lg 3), ja andmeid säilitatakse viis aastat (§ 47 lg 1 ja lg 3). Isikusamasuse tuvastamine ei ole seega ühekordne formaalsus, vaid dokumendiahel, mis jääb kaupleja juurde aastateks. Kui kaupleja on esitanud või kavatseb esitada teate, ei tohi ta sellest klienti teavitada (§ 51 lg 1).

Sularaha: ülempiiri ei ole, kuid see ei tähenda kõike

22. augusti 2026 seisuga ei ole Eesti õiguses normi, mis keelaks sularahamakse mingist summast alates. See on negatiivne leid, mitte luba: „keeldu ei leidu" ja „sõnaselgelt lubatud" on kaks eri väidet. Kümme tuhat eurot, mida sageli ülempiiriks nimetatakse, on RahaPTS § 19 lg 2 tuvastamislävi.

Vastassuunas kohustus siiski on. Euro kasutusele võtmise ja eurodes tehtavate sularahamaksete arveldamise seaduse § 2 lg 2 järgi tuleb euro pangatähti vastu võtta piiramata ulatuses ja münte kuni 50 tükki ühe makse kohta, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Viimane osalause on otsustav: kaupleja võib müügitingimustes nõuda, et suuremad summad tasutakse ülekandega. Sularaha piirid kullaostul tulenevad Eestis seetõttu pigem müüja sisereeglitest kui seadusest.

Alates 1. jaanuarist 2025 on samas seaduses ka 1¹ peatükk (§§ 5¹ kuni 5⁴) sularahas tasutava lõppsumma ümardamise kohta viie sendini; järelevalvet teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (§ 5⁵).

Mis muutub 10. juulil 2027

Euroopa Liidu rahapesuvastane määrus (EL) 2024/1624 kirjutab tänase Eesti korra osaliselt üle. Ükski selle väärtus ei kehti veel.

Sõnastust tasub lugeda täht-tähelt. Lubatud on sularahamakse „kuni 10 000 euro" ulatuses: kümme tuhat eurot ise jääb lubatuks ja keelatud on alles sellest kõrgem summa.

Arve, kviitung ja dokumendid, mida alles hoida

„Anonüümne kullaost" on Eestis müüt ja selle kummutab käibemaksuseadus ise. KMS § 36 lg 2 kohustab maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüjat pidama arvestust kõigi tehingute ja kõigi ostjate kohta ning säilitama dokumentatsiooni viis aastat tehingu toimumise päevast — summast ja maksevahendist sõltumata, ka siis, kui ükski rahapesuseaduse lävi ei ole ületatud.

Mida arve peab sisaldama

Maksuvaba käibe puhul peab väljastatud arve viitama vabastuse alusele — kas käibemaksuseaduse paragrahvile koos lõike ja punktiga või vastavale direktiivi artiklile (KMS § 37 lg 8 p 1). Eraisikule tema isiklikuks tarbeks tehtud tehingu kohta ei ole arve väljastamine üldjuhul kohustuslik (§ 37 lg 3), kuid ostja ei tohiks sellega leppida: soetamismaksumusena tunnustatakse üksnes dokumentaalselt tõendatud kulusid, mida käsitleb väärismetallide maksustamise juhend.

Mida ostja ise alles hoiab

• Arve või ostukviitung kuupäeva ja summaga. Ainus tõend selle kohta, mis hinnaga ese soetati.
• Maksekorraldus või kaardimakse väljavõte. Seob makse tehingu ja ostjaga ning jääb alles ka siis, kui paberkviitung kaob.
• Kaal, proov ning seeria- või partiinumber. Ilma nendeta ei seo dokument end konkreetse esemega.
• Rikkumata pakend ja proovisertifikaat. Mõjutavad tagasimüügil nii hinda kui ka kontrolli kiirust.
• Fotod esemest, pakendist ja numbritest. Abiks varguse ja kindlustusjuhtumi korral.

Kui tehinguga läheb midagi valesti: Tarbijavaidluste komisjon

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseb sõltumatu Tarbijavaidluste komisjon (TKS § 40 lg 1 kuni lg 3), kes lahendab tarbija ja kaupleja vahelisi lepingulisi vaidlusi, kui kaupleja on Eestis asutatud — ka piiriülestes asjades. Eeltingimus on üks ja see jäetakse sageli täitmata: tarbija peab olema kõigepealt kauplejaga ühendust võtnud (§ 47 lg 1 p 1).

Edasine kord on ebatavaliselt terav. Komisjoni otsus avaldatakse kahe tööpäeva jooksul ameti veebilehel (§ 59 lg 2), kauplejal on otsuse täitmiseks 30 päeva (§ 60 lg 1), ja kui ta seda ei tee, kantakse ta avalikku nimekirja kauplejatest, kes komisjoni otsuseid ei täida (§ 60 lg 4). Nimekirjast kustutatakse alles pärast otsuse täitmist või 12 kuu möödumisel (§ 60 lg 5), ning amet võib esindada tarbijat maakohtus (§ 60 lg 6). Ostja jaoks on see nimekiri ühtlasi eelkontrolli võimalus: seda saab vaadata enne tehingut, mitte alles pärast.

Pretensioon esitatakse kirjalikult ja tähtajaga; alles siis, kui vastust ei tule või see ei rahulda, läheb asi komisjoni, ja kirjavahetus ise on tõend. Sama kehtib võltsingukahtluse korral: enne kui ese lahti pakitakse, tasub müüjat teavitada, sest avatud sertifikaatpakend muudab tõendusseisu ostja kahjuks.

Vanakulla ja murdkulla müük

Vanakuld ja murdkuld on kaubana midagi muud kui investeeringukuld: hinna määrab puhas metallisisaldus, mitte kuju, kaubamärk ega disain. Ostja poolel on tegemist väärismetalli kokkuostuga: ta vajab RahaPTS § 70 lg 1 p 6 tegevusluba ja on § 2 lg 1 p 6 järgi kohustatud isik summast sõltumata, mistõttu küsitakse dokumenti sageli ka väikese summa juures.

Kuidas murdkulla väärtus arvutatakse

Puhaskaal grammides = brutokaal grammides × proov ÷ 1000
Metalli väärtus     = puhaskaal × kulla hind grammi kohta
Pakutav hind        = metalli väärtus − kokkuostja kulud ja teenistus

Näide sama arvestusliku hinnaga, mida kasutati eespool. 18,40 grammi 585 proovi ehtekulda sisaldab 18,40 × 585 ÷ 1000 = 10,764 grammi puhast kulda, mille väärtus 95,00 euro juures grammi kohta on 10,764 × 95,00 = 1 022,58 eurot. Kui kokkuostja pakub 870,00 eurot, jääb tema osaks 152,58 eurot ehk 14,92 protsenti metalli väärtusest. Arvutust saab korrata sulatusväärtuse kalkulaatoriga, hambaproteesi puhul hambakulla kalkulaatoriga.

Jäätmeseaduse § 104 määratleb metallijäätmed muu hulgas värvilistest metallidest jäätmetena ja värviline metall hõlmab ka kulda ning hõbedat; § 105 lg 1 keelab eraldi ilmse kunsti- või ajaloolise väärtusega metallesemete kokkuostu jäätmetena. Vana mündi, medali või selgelt kunstiväärtusega ehte koht ei ole seetõttu kokkuostulaual, vaid numismaatika ja kogumisesemete turul.

Müügist saadud kasu maksustamist käsitleb maksustamise juhend, maa seest leitud eseme kuuluvust aga maasse matmise juhend.

Kulla vedamine üle piiri

Reisil kaasas olev kuld võib olla „sularaha" selle sõna õiguslikus tähenduses. Määruse (EL) 2018/1672 artikkel 3 kohustab 10 000 euro või suurema summa deklareerima Euroopa Liitu sisenemisel ja sealt lahkumisel; deklaratsiooni võtab vastu Maksu- ja Tolliamet ning selle saab esitada elektrooniliselt kuni kolm päeva ette.

Arvestusliku 95,00 euro juures grammi kohta vastab 10 000 eurot ligikaudu 105,3 grammile puhtale kullale: saja grammi kang koos untsimündiga on piiri juba ületanud, ilma et kotis oleks ainsatki pangatähte. Kehtiva arvestusaluse annab kulla hind ja ühikute vahel teisendab ühikute kalkulaator.

Liidu sees Eesti sellist deklareerimiskohustust ei sätesta: tolliseaduse § 69 lg 1 karistab üksnes sularaha toimetamist ühendusevälisest riigist Eestisse või vastupidi. Sanktsioon on kuni 300 trahviühikut ehk 2 400 eurot (trahviühik on alates 1. jaanuarist 2025 kaheksa eurot, KarS § 47 lg 1) või arest, juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot, ja katse on karistatav (TS § 69 lg 1 kuni lg 3). Toll võib sularaha kuni kolmeks tööpäevaks kinni pidada (TS § 66¹). Teistel liikmesriikidel võivad olla oma kohustused — see on nende, mitte Eesti õigus.

Eraldi rada on kultuuriväärtusega esemetel: nii väljavedu teise Euroopa Liidu liikmesriiki kui ka eksport kolmandasse riiki on loakohustuslikud. Keda see puudutab, on kirjas maasse matmise ja leiuõiguse juhendis; tavalist tänapäevast investeerimismünti see kord ei puuduta.

Kontrollnimekiri enne esimest ostu

Iga punkt vastab ühele eespool käsitletud sättele ja on kontrollitav enne raha üleandmist.

• Kas ese vastab KMS § 2 lg 10 tingimustele? Kangil vähemalt 995 tuhandikku ja turul heakskiidetud kaal; mündil vähemalt 900 tuhandikku, müntimine pärast 1800. aastat, maksevahendi staatus praegu või minevikus ning 80 protsendi hinnapiir.
• Kas küsitav hind on taandatud metalli väärtusele? Ilma selleta ei ole erineva kaalu ja proovi pakkumised võrreldavad; selleks sobib ostuhinna kalkulaator.
• Kas tagasiostuhind on teada? Küsi mõlemat numbrit korraga, muidu jääb pool tehingu kulust nähtamatuks.
• Kas müüja ostab ka kokku? Kui jah, peab tal olema RahaPTS § 70 lg 1 p 6 tegevusluba.
• Kas dokument sisaldab kuupäeva, kaalu, proovi ja summat? Maksuvaba käibe arve peab viitama ka vabastuse alusele (KMS § 37 lg 8 p 1).
• Kas makseviis on kokku lepitud? Sularahal ülempiiri ei ole, kuid alates 10 000 eurost käivituvad hoolsusmeetmed ja müüja võib nõuda ülekannet.
• Kas pakend, seerianumber ja sertifikaat on puutumata?
• Kas hoiukoht ja kindlustus on läbi mõeldud? Seda käsitleb eraldi juhend.

Lõpetuseks hoiatus kogu teksti kohta. Eesti on aastatel 2024 kuni 2026 muutnud käibemaksumäära, trahviühiku suurust ja proovimärgistuse korda; just sellepärast on iga siin nimetatud number seotud konkreetse sätte ja kuupäevaga. Käesolev juhend annab ülevaate õiguslikust raamistikust ega asenda maksu- ega õigusnõustamist. Kui vastus sõltub konkreetse tehingu üksikasjadest, on kindlaim tee Maksu- ja Tolliameti siduv eelotsus.