Keskmise hinna efekt
Ka: Keskmise kulu efekt, Dollar-cost averaging, DCA
Keskmise hinna efekt kirjeldab nähtust, mille puhul regulaarsed ostud sama rahasummaga viivad automaatselt soodsama keskmise hinnani kui kõigi üksikhindade arvutuslik keskmine.
Keskmise hinna efekt (inglise: dollar-cost averaging, lühidalt DCA) on kapitalipaigutuse matemaatiline põhimõte: kes investeerib regulaarsete ajavahemike järel fikseeritud eurosumma ühte varasse – näiteks igakuiselt 100 € füüsilisse kulda –, ostab madalate hindade juures automaatselt rohkem ühikuid ja kõrgete hindade juures vähem. Tulemuseks on keskmine soetushind, mis jääb allapoole üksikkursside aritmeetilist keskmist.
Määrav on seejuures vahetegemine hindade aritmeetilise keskmise ja tegelikult saavutatud keskmise kursi vahel. Viimane tuleneb harmoonilisest keskmisest ja jääb alati aritmeetilisest keskmisest väiksemaks või sellega võrdseks – efekt, mis järgneb puhtast arvutusloogikast ega vaja turuprognoosi.
Arvutusnäide: kolm kuud kulla säästuplaani
| Kuu | Kulla hind grammi kohta | Investeeritud | Ostetud grammid |
|---|---|---|---|
| Jaanuar | 80,00 € | 100 € | 1,250 g |
| Veebruar | 100,00 € | 100 € | 1,000 g |
| Märts | 66,67 € | 100 € | 1,500 g |
| Kokku | Ø aritm. 82,22 € | 300 € | 3,750 g |
Tegelik keskmine hind = 300 € ÷ 3,750 g = 80,00 €/g Kolme hinna aritmeetiline keskmine = (80 + 100 + 66,67) ÷ 3 = 82,22 €/g
Säästuplaani-investor maksis keskmiselt 2,22 € grammi kohta vähem kui arvutuslik keskmine hind – ilma ühegi turuajastuse otsuseta.
Valem
Keskmine hind = koguinvesteering / kogukogus
= Σ(summa) / Σ(summa / hind_i)
Tingimused ja piirid
Efekt avaldab oma täieliku kasu ainult teatud eelduste korral:
- Muutumatu investeerimissumma – mitte muutumatu tükiarv. Kes ostab alati sama arvu untse, ei saavuta keskmise hinna efekti.
- Kõikuvad hinnad – mida suurem on volatiilsus, seda tugevam on harmoonilise ja aritmeetilise keskmise vahe. Kui kurss seisab, efekt kaob.
- Distsiplineeritud regulaarsus – ka kursilanguste ajal edasi ostmine on psühholoogiliselt nõudlik, matemaatiliselt aga täpselt see hetk, mil efekt kõige tugevamalt mõjub.
- Piisavalt pikk ajavahemik – lühiajaliselt võib ühekordne ost soodsal sisenemishetkel olla parem. Pikaajaliselt (alates u 3–5 aastast) see eelis tasandub.
Keskmise hinna efekt füüsiliste väärismetallide puhul
Füüsiliste väärismetallide ostmisel – kuld, hõbe või plaatina – tuleb efekt sageli esile väärismetalli säästuplaanide kujul. Paljud kauplejad pakuvad müntide või väikekangide igakuiseid ostuplaane. Seejuures tuleb arvestada järgmiste kulupositsioonidega, mis võivad arvutuslikku eelist vähendada:
- Juurdehindlus (aažio): juurdehindlus müntidele ja kangidele võib sõltuvalt nimiväärtusest olla 1–8 % hetkehinnast.
- Lao- ja saatekulud: füüsilise tarne korral tekivad korduvad kulud, mis väikeste summade puhul kaaluvad suhteliselt palju.
- Miinimumkogused: mõned pakkujad eeldavad miinimumoste 1 g kulda või 1 untsi hõbedat.
Sellel lehel olevat säästuplaani kalkulaatorit saate kasutada erinevate investeerimisstsenaariumide läbiarvutamiseks reaalsete ajalooliste väärismetallihindadega.
Keskmise hinna efekt vs. ühekordne investeering (lump-sum)
Teadusuuringud näitavad, et kohene ühekordne investeering on statistiliselt umbes kahes kolmandikus kõigist turufaasidest parem kui jaotatud sisenemine – kui kapital on juba olemas. Keskmise hinna lähenemise otsustav eelis seisneb seega vähem garanteeritud tulususe ülekaalus, vaid pigem:
- Vähendatud sisenemisriskis kõikuvatel turgudel
- Psühholoogilises distsipliinis (turuajastust ei ole vaja)
- Ligipääsetavuses investoritele, kes koguvad kapitali alles igakuiselt
Märkus: see kirje ei ole investeerimis- ega maksunõustamine. Individuaalseid tulususe ja maksude tagajärgi tuleks arutada litsentseeritud nõustajaga.
Lühidalt
Keskmise hinna efekt ei ole tulususlubadus, vaid matemaatiliselt põhjendatud põhimõte soetushinna silumiseks kõikuvate kursside korral. Pikaajaliseks väärismetallipositsiooni ülesehitamiseks – eriti väiksemate igakuiste summadega – pakub see distsiplineeritud ja emotsioonivaest investeerimisstrateegiat.