Hajutamine

Hajutamine on üks tänapäeva portfelliteooria põhiprintsiipe. Ökonomist Harry Markowitz sõnastas 1952. aastal matemaatiliselt selle, mida investorid intuitiivselt teadsid: kes jaotab oma vara nõrgalt korreleeruvate varade vahel, vähendab koguriski, ilma et peaks tingimata tootlusest loobuma. Väärismetallid – eelkõige kuld ja hõbe – mängivad selles kontseptsioonis olulist rolli, kuna nad toimivad aktsiaturgude stressiperioodidel sageli turvasadamana.

Süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk

Finantsteoorias eristatakse kahte riskiliiki:

• Mittesüstemaatiline (spetsiifiline) risk: puudutab üksikuid ettevõtteid või sektoreid – nt ettevõtte skandaal või sektoripõhine langus. Selle riski saab hajutamisega peaaegu täielikult kõrvaldada.
• Süstemaatiline (turu-) risk: puudutab kogu turgu – nt majanduslangused, intressimuutused või geopoliitilised kriisid. Seda riski ei saa hajutamisega kõrvaldada, vaid ainult leevendada mittekorreleeruvate varaklasside lisamisega.

Väärismetallidel on aktsiate ja võlakirjade suhtes ajalooliselt madal kuni negatiivne korrelatsioon, eriti kriisiaegadel. See teeb neist tõhusa ehitusploki hajutatud portfellis.

Hajutamisdimensioonid ülevaates

Väärismetallid hajutamise ehitusplokina

Väärismetalli varaklassi sees soovitatakse edasist hajutamist. Kulla-hõbeda suhe näitab mõlema metalli ajaloolist hinnasuhet ja võib anda vihjeid suhtelise üle- või alahindamise kohta. Peale kulla ja hõbeda tulevad arvesse plaatina ja pallaadium, mis on tugevamalt tööstusliku iseloomuga ja millel on seetõttu teistsugused hinnamõjurid.

Kahe varaga portfelli riski valem toob esile hajutamise mõju:

σ_P = √( w₁²·σ₁² + w₂²·σ₂² + 2·w₁·w₂·ρ₁₂·σ₁·σ₂ )

σ_P  = portfelli risk (standardhälve)
w    = vara kaal
σ    = vara üksikrisk
ρ₁₂  = korrelatsioonikordaja vara 1 ja 2 vahel

Mida madalam ρ₁₂ (kuni miinimum −1), seda tugevam on kombinatsiooni riski vähendav mõju.

Praktiline rakendamine väärismetallidega

Väärismetalli säästuplaan võimaldab väärismetalli positsiooni järkjärgulist ülesehitamist ja kasutab seejuures keskmise hinna efekti: regulaarsete ostudega eri hindadega tasakaalustuvad kõrge hinna perioodid ja soodsamad sisenemishetked. See vähendab tuntavalt ajastamise riski.

Institutsionaalsete investorite tavalised soovitused näevad ette väärismetalli osakaalu 5–15 % kogu portfellist. See suunanäitaja sõltub siiski tugevalt individuaalsest riskitaluvusest, investeerimishorisondist ja portfelli üldstruktuurist. Märkus: see ei ole investeerimisnõustamine.

Maksudimensioon

Füüsiliste väärismetallide puhul Eestis: eraisiku vara võõrandamise kasu maksustatakse tulumaksuga, ühtse määraga 22 % (2025 ja 2026). Oluline: tulumaksuseaduse § 15 lõike 4 punkti 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamise kasu tulumaksuvaba – füüsilise isiku isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba. Omamisaja nõuet ei ole (erinevalt Saksamaast). ETC-d ja väärtpaberid alluvad reeglina kapitalikasu maksustamisele, olenemata hoidmisajast.

Ostmisel on erinevused samuti olulised: investeerimiskuld (kangid ja mündid, mille puhtusaste on kangide puhul vähemalt 995 promillet) on Eestis käibemaksust vabastatud (KMS § 2 lõige 10). Hõbe, plaatina ja pallaadium alluvad seevastu üldisele käibemaksumäärale 24 %. See vahe mõjutab väärismetalli hajutamise tegelikke soetuskulusid tuntavalt. Märkus: see ei ole maksunõustamine – kahtluse korral soovitatav kontrollida EMTA-ga.

Lühidalt

Hajutamine vähendab portfelli riski nõrgalt korreleeruvate varade kombineerimise kaudu – väärismetallid annavad seejuures stabiilse panuse, kuna nad arenevad kriisiaegadel sageli aktsiate ja võlakirjadega vastandlikult. Lai mix erinevatest metallidest, hoiuvormidest ja varaklassidest on tõhusam kui keskendumine ühele ainsale varale.