Dukaat
Ka: dukaat, kulddukaat, kaubandusdukaat
Ajalooline Euroopa kuldmünt puhtusastmega 986/1000 (23,6 karaati), mida vermiti alates 13. sajandist Euroopa tähtsaima kaubandusrahana.
Dukaat kuulub Euroopa ajaloo tähtsaimate kuldmüntide hulka. Veneetsia vermis 1284. aastal esimese dukaadi ühtse standardi järgi – otsus, mis kujundas Euroopa mündindust sajanditeks. Nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast ducatus (hertsogkond) ja viitab hertsoglikule garantiile kaalu ja puhtusastme kohta. Praegust kulla hinda saate igal ajal sellel lehel jälgida.
Ajalooline areng
Veneetsia dukaat – tuntud ka nimega Zecchino (tsehiin) – sai kiiresti Vahemere piirkonna ja sellest kaugemale ulatuvaks tähtsaimaks kaubandusrahaks. Edu retsept oli lihtne: muutumatu puhtusaste 986/1000 ja püsiv kaal 3,491 g. Kaupmehed ja vürstid usaldasid Veneetsia münti pimesi, kuna seda ei devalveeritud aastakümneid.
Alates 14. sajandist võtsid arvukad Euroopa mündihärrad standardi üle:
- Habsburg / Austria – alates 1424; Austria dukaat sai pärast 1857. aastat Kesk-Euroopa levinuimaks käibemündiks.
- Ungari – ungari dukaat (floriin) oli kaubanduses Osmanite riigiga äärmiselt nõutud.
- Madalmaad – madalmaade kaubandusdukaat (Dukaat) domineeris Läänemere kaubanduses ja kaugkaubanduses Aasiani.
- Põhja-Saksa riigid – Hamburg, Bremen ja Lübeck vermisid oma dukaate, mis ringlesid hansaliidu kaubateedel.
Tehnilised näitajad ülevaates
| Tunnus | Väärtus |
|---|---|
| Puhtusaste | 986/1000 (23,6 karaati) |
| Brutokaal | 3,491 g |
| Puhaskaal | 3,442 g |
| Läbimõõt | u 20 mm |
| Paksus | u 0,5–0,7 mm |
| Sulam | kuld + väike osa vaske |
Puhaskaalu saab arvutada järgmise valemiga:
Puhaskaal = brutokaal × (puhtusaste / 1000)
3,442 g = 3,491 g × 0,986
Dukaadi sulatusväärtust saate mugavalt veebis välja arvutada.
Austria dukaat standardina
Pärast Püha Rooma keisririigi lõppu (1806) ja Austria-Ungari müntliidu kehtestamist kinnistus Austria dukaat enimvermitud dukaadimündina. Keiser Franz Joseph I lasi münti tohututes kogustes vermida; kordusvermingud (järelvermingud) aastaarvuga 1915 valmistab tänini Münze Österreich ja neid loetakse investeerimismüntideks investeerimiskulla õiguslikus mõttes.
Austria dukaadi (järelverming) tunnused:
- Esikülg: keiser Franz Joseph I büst loorberipärja ja aastaarvuga 1915.
- Tagakülg: keisririigi kaksikkotkas riigivapiga.
- Servakiri: Habsburgide koja ladinakeelne deviis.
- Eestis käibemaksuvaba (investeerimiskulla staatus KMS § 2 lõike 10 / EL direktiivi järgi).
Kollektsiooniväärtus vs. materjaliväärtus
Ajaloolised originaaldukaadid 15.–18. sajandist saavutavad mündituru all sageli olulise numismaatilise juurdehindluse üle puhta kullaväärtuse. Määravad on rahapaja, aastakäik, säilivusaste (säilivusastmed) ja ajalooline haruldus. Järelvermingutega kaubeldakse seevastu valdavalt materjaliväärtuse lähedal; nende juurdehindlus (aažio) on enamasti 3–8 % üle puhta kulla väärtuse.
Kes on soetanud vana tüki, peaks kontrollima kaalu ja mõõtmeid mündi kaalu kontrollijaga ja ehtsust ehtsuse kontrollijaga, enne kui hakkab kokkuostuhinna üle läbi rääkima.
Maksualane liigitus
Austria dukaadi 1915 järelvermingud loetakse Eestis maksuvabaks investeerimiskullaks (käibemaksuvabastus KMS § 2 lõike 10 järgi). Müügist saadud kasu kohta: eraisiku vara võõrandamise kasu maksustatakse tulumaksuga ühtse määraga 22 % (2025 ja 2026), kuid tulumaksuseaduse § 15 lõike 4 punkti 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamise kasu tulumaksuvaba – füüsilise isiku isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba. Omamisaja nõuet ei ole (erinevalt Saksamaa § 23 EStG-st). See ei ole maksunõustamine; kahtluse korral soovitatav kontrollida EMTA-ga.
Lühidalt
Dukaat ühendab üle 700 aasta mündiajaloo praktilise investeerimissobivusega: järelverminguna on see lihtsalt kaubeldav, käibemaksuvaba ja sisaldab hea 3,4 g puhast kulda. Kes otsib ajaloolisi originaale, leiab lisaks numismaatilist kollektsiooniväärtust – peaks aga ehtsust ja kaalu alati professionaalselt kontrollida laskma.