Saadaval 27 EL-i riigis — sinu keeles, kohalike käibemaksumääradega ja kalkulaatoritega
Riik
Kasutusvormid

Medalid

Ka: Mälestusmedal, Vermisplaat

Medalid on müntimise või valamise teel valmistatud metallkettad, millel puudub seadusliku maksevahendi staatus ja mida valmistatakse väärismetallidest mälestus-, autasu- või kogumisesemetena.

Väärismetallist medalid kuuluvad üldse kõige vanemate väärisesemete ja autasude vormide hulka. Erinevalt investeerimismüntidest või ringlusmüntidest puudub neil seadusliku maksevahendi staatus ja neile ei ole müntitud nimiväärtust – nende väärtus tuleneb üksnes kasutatud metalli proovist, käsitöö mahukusest ja haruldusest kogumisesemena.

Valmistamine ja proov

Väärismetallmedalid müntitakse valdavalt puhtast kullast (999/1000) või puhtast hõbedast (999/1000); lisaks on levinud 925/1000 hõbesulamid (sterlinghõbe) ning kullatud teostused. Tunnustatud tootjad nagu riiklikud rahapajad, erarafineerimistehased või numismaatikakirjastused müntivad medaleid kindlaksmääratud nimiväärtustes:

Kaal Metall Proov
1 unts (31,1 g) Kuld / hõbe 999/1000
20 g Kuld / hõbe 999/1000
50 g Hõbe 999/1000 või 925/1000
100 g Hõbe 999/1000

Medali sulamisväärtust saab igal ajal arvutada brutokaalu, proovi ja praeguse kulla hinna või hõbeda hinna põhjal.

Erinevus mündist

Otsustav õiguslik erinevus peitub müntimisseaduses: mündid saavad riiklikult tagatud nimiväärtuse (nt 100 eurot) ja on seaduslik maksevahend. Medalid seevastu on eravermistused või riiklikud mälestusobjektid ilma kursstaatuseta. Sellel on maksualased tagajärjed: seadusliku nimiväärtusega kuldmündid on ELis investeerimiskullana käibemaksust vabastatud. Kuldmedalitel puudub nimiväärtus ega loeta seetõttu müntideks – kuid neid võib maksust vabastada kuldplaadi või -kangina, kui proov on vähemalt 995/1000. Sellest madalama proovi korral (nt 925/1000) rakendub täismääraga käibemaks. Hõbemedalitele kehtib alati üldine käibemaksumäär (Eestis 24 % alates 1.07.2025). (See ei ole maksu- ega õigusnõustamine – kahtluse korral pöörduge spetsialisti poole.)

Hindamine ja kokkuost

Kokkuostul eristavad edasimüüjad puhast metalliväärtust ja võimalikku numismaatilist juurdehindlust haruldaste või hinnatud tiraažide eest. Masstiraaže ilma erilise kogumisväärtuseta ostetakse enamasti kokku sulamisväärtusega või veidi üle selle. Juurdehindlus (aažio) ostmisel võib olenevalt tootjast, tiraažist ja pakendi kvaliteedist märkimisväärselt varieeruda.

Lühidalt meelde

Väärismetallist medalid ühendavad materiaalse sisuväärtuse kujundusliku või ajaloolise kogumisväärtusega – nende hind lähtub eelkõige praegusest metallikursist, mille saate igal ajal välja arvutada sulamisväärtuse kalkulaatoriga.

Tagasi sõnastikku Viimati uuendatud: 26. juuli 2026

Küpsisebänner? Ei!

Ei jälgimist, ei reklaame, ei seiret. Lubame. → Privaatsuslubadus ←

Teata veast

Aidake meil saiti paremaks muuta