Magnettest
Ka: Magnetkontroll, Magnetiga tõmbetest, Neodüümmagneti test
Magnettest kontrollib, kas väärismetall reageerib tugevale magnetile – ehtne kuld, hõbe ja plaatina ei ole magnetilised ja neid magnet ei tõmba.
Magnettest kuulub kiireimate ja odavaimate väärismetallide ehtsuse kontrolli meetodite hulka. See põhineb fundamentaalsel füüsikalisel põhimõttel: väärismetallid kuld, hõbe ja plaatina ei ole ferromagnetilised – tugev magnet ei tõmba neid tuntavalt. Kui kang või münt reageerib magnetile selgelt, on põhjust kahtlustada väärisetuid lisandeid või täielikku võltsingut.
Füüsikaline taust: metallide magnetism
Metallid jagunevad kolme magnetilisse klassi:
| Klass | Käitumine magnetväljas | Näited |
|---|---|---|
| Ferromagnetiline | Tugev tõmme, jääb magnetiseerituks | Raud, nikkel, koobalt |
| Paramagnetiline | Nõrk tõmme, mitte püsiv | Plaatina, volfram, alumiinium |
| Diamagnetiline | Minimaalne tõukumine | Kuld, hõbe, vask |
Kuld on diamagnetiline – magnet isegi tõukab seda minimaalselt, mis pole aga ilma erimõõteriistata tajutav. Hõbe käitub samamoodi. Plaatina on seevastu nõrgalt paramagnetiline, mis tähendab: väga tugev neodüümmagnet võib plaatinat minimaalselt tõmmata, ilma et sellest saaks tuletada võltsingu tunnust. Plaatina praktilise ehtsuse kontrolli puhul tuleb magnettesti seetõttu rakendada ettevaatlikult.
Magnettesti läbiviimine
Sisuka magnettesti jaoks on soovitatav kvaliteediklassi N52 neodüümmagnet – odavad ferriitmagnetid meisterdustarvete hulgast ei anna sageli selget tulemust.
Samm-sammult:
- Aseta kang või münt siledale, mittemagnetilisele alusele.
- Vii neodüümmagnet aeglaselt ülevalt või küljelt lähemale.
- Jälgi reaktsiooni: tuntav tõmme = kahtlus; reaktsiooni pole = märkusteta.
- Valikuline: lase münt veidi kaldu pinnal libiseda ja hoia magnetit küljel – ferromagnetiline sulam aeglustab või peatab mündi.
Magnettesti hinnang:
Tugev tõmme → ferromagnetiline lisand – väga tõenäoliselt võlts
Nõrk tõmme → paramagnetiline (plaatinal tavaline, kuldal/hõbedal: kahtlus)
Reaktsiooni pole → diamagnetiline – läbis (kuld, hõbe)
Magnettesti piirid: volframvõltsingud
Magnettesti kõige olulisem nõrkus on nn volframvõltsing: volframil on kullaga sarnane tihedus (volfram: 19,25 g/cm³, kuld: 19,32 g/cm³) ning see ei ole samuti ferromagnetiline. Volframsüdamikuga kullatud kangid läbivad magnettesti probleemideta – need ei paista silma ei kaalu ega magnetitõmbe poolest.
Sama kehtib messingist, pronksist või kullatud vasest võltsingute kohta, millel on mittemagnetiline südamik. Magnettest ei välista neid variante seega. Usaldusväärse kontrolli jaoks tuleb seda alati kombineerida teiste meetoditega.
Täiendavad kontrollimeetodid ülevaates
| Meetod | Tuvastab volframvõltsingu | Vaev | Kulu |
|---|---|---|---|
| Magnettest | Ei | Väga väike | < 5 € (magnet) |
| Tiheduse määramine (Archimedes) | Jah | Väike | < 20 € (täppiskaal + vesi) |
| Ultrahelikontroll | Jah | Keskmine | 100–500 € |
| Röntgenfluorestsentsanalüüs (RFA) | Jah (pealispindne) | Kõrge | Profiseade |
| Helitest (ping-test) | Osaliselt | Väga väike | Tasuta |
| Happetest | Ei | Väike | < 15 € |
Algajatele on soovitatav kombinatsioon magnettestist, mündi kaalu kontrollist ja tiheduse määramisest – kolm lihtsat meetodit, mis koos paljastavad sagedasimad võltsingutüübid.
Kalletest kui eriliik
Magnettesti variant on nn kalle- ehk Lenzi test (ka: magnetkaal): seejuures liigutatakse tugevat magnetit kiiresti hõbe- või kuldmündist mööda. Ehtsas väärismetallis tekitab liikuv magnetväli pöörisvoolu (Lenzi seadus), mis põhjustab mõõdetava pidurdustakistuse. Väärisetust metallist münt ilma selle omaduseta sellist efekti ei näita.
Pöörisvoolu valem (lihtsustatud):
P = (σ · d² · B² · ω²) / k
σ = metalli elektrijuhtivus
d = juhi paksus
B = magnetvälja tugevus
ω = suhtelise liikumise nurkkiirus
k = geomeetriategur
Hõbedal on kõigist metallidest kõrgeim elektrijuhtivus ja see näitab tugevaimat pöörisvooluefekti. Seadmed nagu „Sigma Metalytics" kasutavad seda põhimõtet digitaalsel kujul ja suudavad hinnata ka proovi.
Kasutamine müntidel vs. kangidel
Investeerimismüntide puhul (nt Krugerrand, Wiener Philharmoniker) on magnettest eriti levinud, kuna müntvõltsingud koosnevad sageli rauasulamitest ja reageerivad kohe. Kangide puhul – eriti suuremate formaatide korral alates 100 g – ei piisa magnettestist üksi mitte kunagi; siin on Archimedese proov või ultraheli hädavajalikud.
Oluline märkus: magnettest ei ütle midagi metalli proovi kohta. 333 kullast (8 karaati) münt läbib magnettesti täpselt samamoodi kui puhtast kullast (999) münt, seni kuni see ei sisalda ferromagnetilisi sulamimetalle.
Lühidalt meelde
Magnettest on asendamatu esimene kiirkontroll: kui väärismetallitükk reageerib tugevalt neodüümmagnetile, on see suure tõenäosusega võlts või tugevalt saastunud. Kui see jääb märkusteta, on see hea märk – kuid mitte tasuta pilet. Alles kombinatsioon kaalu-, mõõtmete- ja tiheduskontrolliga annab usaldusväärse kogupildi.