Letitehing
Ka: Sularahatehing, Over-the-counter-ost, anonüümne väärismetalliost
Letitehing on väärismetallide, väärtpaberite või muu vara anonüümne ost või müük sularaha eest leti taga (»üle leti«), ilma ostja isikuandmeid avaldamata.
Letitehing tähistab väärismetallide (kuld, hõbe, plaatina, pallaadium) anonüümset ostu või müüki sularaha eest, ilma et edasimüüja fikseeriks kliendi isiku. Mõiste tuleneb sellest, et tehing sooritatakse otsesõnu »üle leti« – seega poeleti juures. Paljudele investoritele oli letitehing aastakümneid eelistatud viis diskreetselt füüsilist väärismetalli hankida. Rahapesu tõkestamise regulatsiooni karmistamise järel on täieliku anonüümsuse võimalus siiski tugevalt piiratud.
Õiguslik alus: sularahapiirid ja isikutuvastuskohustus
Rahapesu tõkestamise seadus kohustab väärismetallide edasimüüjaid teatavatest tehingulävenditest alates tuvastama oma klientide isiku (isikutuvastus). Eestis kehtib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) alusel sularahatehingutele isikutuvastuskohustus alates piirmäärast 10 000 eurot (ka omavahel seotud tehingute kogusumma korral). EL-i tasandil kehtestab määrus 2024/1624 alates 2027. aastast ühtse sularahamakse ülempiiri 10 000 eurot.
Oluline: väärismetallidega kaubitsejad on RahaPTS-i mõistes kohustatud isikud. Alates piirmäära ületamisest – ükskõik kas ühes või mitmes selgelt seotud tehingus – peab edasimüüja kontrollima ja dokumenteerima ostja isiku. Tõeline anonüümne letitehing ei ole seega suuremate summade puhul enam faktiliselt võimalik.
Isikutuvastuse käigus fikseeritakse tavaliselt järgmised andmed:
- Täisnimi
- Sünniaeg ja sünnikoht
- Elukoha aadress
- Isikut tõendava dokumendi liik ja number (ID-kaart või pass)
Maksuline mõõde
Letitehingul on ka teine, maksuõiguslik pool. Füüsilise väärismetalli müügist saadud kasu maksustatakse eraisiku puhul üldjuhul tulumaksuga (ühtne määr 22 % 2025. ja 2026. aastal). OLULINE: tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest saadud kasu tulumaksuvaba – füüsilise isiku isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba. Eesti õiguses puudub Saksamaa § 23 EStG-le omane omamisaja nõue. Isiklik tarbimine vs. investeering on tõlgenduse küsimus; kahtluse korral tasub kontrollida Maksu- ja Tolliametiga (EMTA).
Algse ostu anonüümsus küll kergendab omandamise aja ja hinna mittetõendamist – see ei vabasta aga deklareerimiskohustusest. Maksukontrolli või maksuameti järelepärimise korral võib dokumentatsiooni puudumine viia hinnangulise maksustamiseni. Kes soovib kasutada aktuaalset kulla hinda kokkuostubaasina, peaks seetõttu ostudokumendid alati alles hoidma.
Märkus: see artikkel ei ole maksu- ega õigusnõustamine. Väärismetalliostu maksuküsimustega pöördu maksunõustaja poole. See ei ole maksunõustamine.
Praktiline sooritamine tänapäeval
Praktikas kulgeb väärismetalliost usaldusväärse edasimüüja juures tänapäeval järgmiselt:
- Alla piirmäära: sularahamakse ilma isikutuvastuseta võimalik (letitehing klassikalises mõttes).
- Piirmäärast alates: vajalik isikut tõendav dokument, edasimüüja dokumenteerib.
- Rahapesu kahtluse korral: teatamiskohustus Rahapesu andmebüroole (RAB) – summast sõltumata.
Edasimüüjad, kes rikuvad RahaPTS-i kohustusi, riskivad tuntavate rahatrahvidega. Ostjad, kes jagavad tehinguid teadlikult, et jääda isikutuvastuse läve alla (»smurfing« / structuring), hoiavad kõrvale edasimüüja hoolsuskohustusest ja võivad olenevalt asjaoludest kanda vastutust, kui kasutatud vahendid pärinevad eelkuriteost.
Letitehing vs. veebiost
| Tunnus | Letitehing (pood) | Veebiost |
|---|---|---|
| Anonüümsus | Kuni piirmäärani võimalik | Puudub (kontoühendus) |
| Kohene üleandmine | Jah | Ei (saadetis) |
| Hinna läbipaistvus | Läbiräägitav | Enamasti fikseeritud hinnakiri |
| Dokumentatsioon | Kassatšekk soovitatav | Automaatne arve |
Aktuaalselt saavutatava kokkuostuhinna saad eelnevalt kindlaks teha meie kalkulaatoriga – nii lähed hästi ette valmistatuna igasse müügivestlusse.
Lühidalt
Letitehing lubab Eestis anonüümset sularahamakset väärismetalliostul vaid seadusega kehtestatud piirmäärani; sellest üle on isikutuvastus seadusega ette nähtud. Kes ostab või müüb füüsilist investeerimiskulda või hõbedat, peaks dokumendid alati alles hoidma, et tõendada ostu- ja müügiaega maksustamise eesmärgil.