Valge kuld
Ka: White Gold, Or blanc
Valge kuld on kullasulam, millele lisatakse valgeid metalle nagu pallaadium, nikkel või hõbe, et tekitada iseloomulik hõbedaselt valge värv.
Valge kuld ei ole iseseisev metalliliik, vaid kullasulam, mille puhul puhas kuld (puhas kuld 999) sulatatakse ühe või mitme valge metalliga, kuni sulam omandab hõbedaselt valge värvi. Kullasisaldus määrab seejuures karaadi-proovi ja – kombinatsioonis praeguse kulla hinnaga – eseme materjaliväärtuse. Valge kuld on tänapäeval Lääne-Euroopas kihlus- ja abielusõrmuste enimkasutatav materjal.
Koostis ja sulamisüsteemid
Põhimõtteliselt eristatakse kahte peasüsteemi:
| Sulamitüüp | Valge(d) metall(id) | Tüüpiline proov | Kas rodeerimine vajalik? |
|---|---|---|---|
| Pallaadium-valgekuld | Pallaadium (8–13 %), hõbe | 750 (18 kt) | Ei / valikuline |
| Nikkel-valgekuld | Nikkel (8–14 %), vask, tsink | 585 (14 kt) või 750 | Jah (standard) |
| Pallaadium-nikkel segu | Pd + Ni + Cu | 750 | Enamasti jah |
Pallaadium-valgekuld (ka „nikklivaba") on peetav kvaliteetsemaks variandiks: pallaadium annab sulamile loomuliku valgesuse ja on hüpoallergeenne. Puuduseks on kõrgem materjalihind, sest pallaadium kuulub plaatinarühma metallide hulka ja sellega kaubeldakse väärismetallibörsil iseseisvalt.
Nikkel-valgekuld on valmistamisel soodsam, kuid nikkel võib tundlikel inimestel tekitada kontaktallergiaid. EL-i nikkeldirektiiv (94/27/EÜ, tänapäeval REACH-i lisas XVII sätestatud) piirab nikkli eraldumist ehetes 0,5 µg/cm²/nädalas. Seetõttu rodeeritakse nikkel-valgekulla ehteid tänapäeval rutiinselt.
Rodeerimine
Kuna ükski valge kulla sulam ei saavuta loomult plaatina või hõbeda pimestavat valget sära, kaetakse enamik valge kulla ehteid õhukese roodiumikihiga – tehnikaga, mida nimetatakse rodeerimiseks. Roodium on plaatinarühma metallide heledaim ja kõvem ning loob peegelsileda, kriimustuskindla pinna.
Roodiumikiht on tavaliselt 0,05–0,5 µm. See kulub igapäevase kasutuse tõttu, mistõttu värskendamine iga 1–3 aasta järel juveliiri juures on tavaline.
Proovid ja märgistamine
750 valge kuld = 750 ‰ kuld = 18 karaati (75,0 % Au)
585 valge kuld = 585 ‰ kuld = 14 karaati (58,5 % Au)
375 valge kuld = 375 ‰ kuld = 9 karaati (37,5 % Au)
Eestis ja EL-is peavad kuldehted kandma proovi proovimärgina (nt „750" või „18K"). Tegeliku kullaosa saab leida praeguse kullahinna ja sulamisväärtuse kalkulaatori kaudu – kasulik pidepunkt vanakulla ostmisel või müümisel.
Eristamine sarnastest materjalidest
- Plaatina: loomult valge, tihedam (u 21,4 g/cm³), kallim, roodiumkatet pole vaja.
- Hõbe: hõbevalge, kuid kullaosa puudub, oluliselt soodsam, tuhmub (tuhmumine/tarnish).
- Uushõbe: ei sisalda hõbedat, on vask-nikkel-tsingi sulam – hoolimata eksitavast nimest.
- Valge kuld on seega alati ehtne kuldehe kindla kullasisalduse ja vastava materjaliväärtusega.
Materjaliväärtus ja kokkuost
Valge kulla ehete kokkuostul hüvitatakse ainult kullaosa – sulamimetallid (pallaadium, nikkel, hõbe) mängivad kokkuostuhinnas enamasti kõrvalist rolli, sest kogused on väikesed. Sulamisväärtuse kalkulaatoriga saab teoreetilise metalliväärtuse kiiresti leida. Praegust pallaadiumisulamite materjalihinda näitab pallaadiumi hind.
Märkus: see kanne on mõeldud asjaliku teavitamise jaoks ega kujuta endast maksu- ega investeerimisnõustamist.
Lühidalt meelde
Valge kuld on kollane kuld lisatud valgete metallidega – enamasti pallaadium või nikkel – ja kannab alati proovimärki (750, 585 jne). Tüüpiline hõbedaselt valge kõrgläikepind tekib enamiku sulamite puhul alles pealekantud roodiumikihiga, mis aja jooksul kulub ja mida saab uuendada.