Hoidmisperiood

Hoidmisperiood on keskne mõiste eraisiku väärismetallide maksustamisel. See on ajavahemik vara soetamise ja võõrandamise vahel ning paljudes riikides määrab see, kuidas käsitletakse võimalikku kasu füüsilise kulla, hõbeda, plaatina või pallaadiumi müügist. Eesti maksuõiguses on olukord siiski oluliselt teistsugune kui Saksamaal, kus § 23 EStG sätestab nn eraisiku võõrandamistehingud ühe aasta omamisajaga.

Olukord Eestis: omamisaja nõue puudub

Erinevalt Saksamaa ühe aasta hoidmisperioodist ei tunne Eesti tulumaksuseadus omamisaja nõuet väärismetalli maksuvabaks võõrandamiseks. Määrav on hoopis, kas vara loeti isiklikuks tarbimiseks või investeeringuks.

• Eraisiku vara võõrandamise kasu maksustatakse Eestis tulumaksuga, ühtne määr 22 % (2025 ja 2026).
• OLULINE: tulumaksuseaduse § 15 lõike 4 punkti 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamise kasu tulumaksuvaba – füüsilise isiku isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba.
• Investeering vs. isiklik tarbimine on tõlgenduse küsimus, mistõttu kahtluse korral tasub olukorda EMTAga kontrollida.

Märkus: See leht on üldise teabe otstarbeks ega ole maksu- ega investeerimisnõustamine. Siduvate vastuste jaoks pöörduge maksunõustaja poole või Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poole. See ei ole maksunõustamine.

Soetus- ja võõrandamiskuupäev

Ka Eestis on oluline dokumenteerida soetuskuupäev (ostukuupäev arve või tehingu järgi) ja võõrandamiskuupäev (müügikuupäev), sest neist arvutatakse maksustatav kasu (müügihind miinus soetusmaksumus).

Kasu = võõrandamishind − soetusmaksumus − võõrandamisega otseselt seotud kulud

Mitme sama metalli ostu korral on abiks FIFO-põhimõte (First In, First Out): esimesena ostetud ühikud loetakse esimesena müüduks. Kes on soetanud 10 untsi kulda eri osadena, peaks osalisel müügil dokumenteerima, milline partii võõrandati.

Maksuvaba piir ja kahjude arvestamine

Erinevalt Saksamaast, kus kehtib maksuvaba piir, lähtub Eesti maksustamine eelkõige eristusest isikliku tarbimise ja investeeringu vahel. Vara võõrandamisest tekkinud kahju saab reeglina arvestada üksnes sama liiki vara võõrandamisest saadud kasu vastu, mitte muu tululiigi vastu. Konkreetsete olukordade kohta annab siduvat teavet EMTA.

Eripärad eri väärismetallivormide puhul

• Füüsilised kangid ja investeerimismündid: isiklikus tarbimises tüüpiliselt maksuvaba (§ 15 lg 4 p 4).
• Investeerimiskuld: ostmisel käibemaksuvaba (KMS § 2 lg 10; EL direktiiv 2006/112/EÜ).
• Hõbe, plaatina, pallaadium (füüsiline): ostmisel rakendub käibemaks 24 % (alates 1.07.2025), mis tõstab tegelikku soetushinda.
• Kuld-ETCd ilma füüsilise nõudeõiguseta, kuld-ETFid: finantsvarad, mida maksustatakse eraldi kord finantsvarade tulu reeglite järgi – füüsilise metalli erisused siin ei kehti.
• Kollektsioonimündid (numismaatika): maksualaselt varana, isikliku tarbimise hindamine EMTAga.

Praeguse kulla hinna ja ajaloolise hinnaarengu saad igal ajal jälgida, et hinnata optimaalset müügihetke.

Dokumenteerimiskohustus

Investoril on soovitatav säilitada ostudokumendid, arved ja kontoväljavõtted püsivalt. Maksuhaldur võib maksustamise raames nõuda soetuskuupäeva tõendamist. Sularahatehingute (nimetu ostmine kuni sularaha piirini) puhul on soovitatav vabatahtlik omakäeline üleskirjutus kuupäeva, kaalu ja ostuhinnaga.

Lühidalt

Eestis ei sõltu väärismetalli võõrandamise maksuvabastus omamisaja pikkusest, vaid sellest, kas vara oli isiklikus tarbimises: tulumaksuseaduse § 15 lõike 4 punkti 4 järgi on isikliku vallasasja võõrandamise kasu maksuvaba, omamisaja nõue puudub. Kes kahtleb, kas tema väärismetall loetakse investeeringuks, peaks olukorra EMTAga täpsustama. See ei ole maksunõustamine.