20-margaline kuldmünt
Ka: keisrimark, kakskümmend marka, kuldmark
20-margaline kuldmünt on Saksa keisririigi (1871–1915) käibemünt 900-proovilisest kullast, mille puhaskaal on 7,168 grammi. Seda loetakse investeerimiskullaks ja selle ost on käibemaksuvaba.
20-margaline kuldmünt oli Saksa keisririigi tähtsaim kuldkäibemünt. Pärast riigi ühendamist 1871 ja kuldmarga kasutuselevõttu ühtse valuutana vermiti kakskümmend marka väärt mündid 1873. aasta müntimisseaduse alusel. Need olid täisväärtuslik maksevahend ja moodustasid Saksa kuldstandardi selgroo.
Spetsifikatsioonid ja proov
Kõigil 20-margastel on samad seaduses fikseeritud mõõtmed: 7,965-grammine brutokaal proovi 900/1000 juures (nn crown gold) annab 7,168-grammise puhaskaalu puhast kulda. Läbimõõt on 22,5 mm.
Puhaskaal = brutokaal × proov
7,168 g = 7,965 g × 0,900
Praeguse sulamisväärtuse saab arvutada otse puhaskaalust ja päevakohasest kullahinnast.
Vermivad riigid ja motiivid
Keisririigis kuulus müntimisõigus üksikriikidele. Lisaks domineerivale Preisimaale vermisid oma 20-margaseid ka Baieri, Saksimaa, Württemberg, Baden, Hamburg, Hessen ja teised — need on äratuntavad erinevate valitsejaportreede ja vappide järgi. Ühine tagakülje motiiv oli alati riigikotkas koos nimiväärtusega. Vastavate rahapajade vermismärgid (A, B, D, E, F, G, J) aitavad münte määrata.
| Riik | Rahapaja | Vermismärk |
|---|---|---|
| Preisimaa | Berliin | A |
| Baieri | München | D |
| Saksimaa | Dresden/Muldenhütten | E |
| Württemberg | Stuttgart | F |
| Baden | Karlsruhe | G |
| Hamburg | Hamburg | J |
Maksud ja turu tähtsus tänapäeval
20-margaline kuldmünt loetakse investeerimiskullaks: see täidab kõik tingimused — proov ≥ 900/1000, vermitud pärast 1800, oli Saksa keisririigis seaduslik maksevahend ning müügihind ei ületa üldjuhul materjali väärtust rohkem kui 80 %. Eesti õiguse kohaselt on investeerimiskuld käibemaksuvaba (KMS § 2 lõige 10; EL direktiiv 2006/112/EÜ). Ost on seega käibemaksuvaba.
Eraisiku vara võõrandamise kasu maksustatakse Eestis tulumaksuga (ühtne määr 22 % aastatel 2025 ja 2026). Oluline: tulumaksuseaduse § 15 lõige 4 punkt 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamise kasu tulumaksuvaba — füüsilise isiku isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba. Erinevalt mõnest muust riigist puudub Eestis omamisaja nõue.
Numismaatiliselt väärtuslikud eksemplarid — haruldased aastakäigud, proovivermingud või väikeste rahapajade variandid — võivad saavutada märkimisväärse juurdehindluse üle sulamisväärtuse ning kaotavad siis olenevalt müüjahinnast investeerimiskulla staatuse (juurdehindlus > 80 %). Selliste tükkide ostmisel tasub hinda uurida. Juurdehindlus tavaliste seisukorrastuste puhul jääb enamasti tublisti madalamale.
Ehtsuse kontrolliks sobivad mündi kaalu kontroll ja ehtsuse kontroll tiheduse määramise teel, sest volframvõltsinguid esineb ajalooliste müntide puhul.
Märkus: See ei ole maksu- ega investeerimisnõustamine. Maksualaseid üksikküsimusi — eriti kogumistükkide või ebaselge omamisaja korral — soovitame kahtluse korral EMTA-ga kontrollida.
Lühidalt
20-margaline kuldmünt ühendab ajaloolise kogumisväärtuse selgelt mõõdetava materjaliväärtusega 7,168 g puhast kulda ning jääb seega üheks kättesaadavaimaks sisenemismündiks investoritele, kes soovivad ühendada ajaloolise ja füüsilise kulla.