Kuldmark / keisririigi mündid
Ka: keisririigi kuldmünt, wilhelmiaegne kuldmünt, riigi kuldmünt
Saksa keisririigi kuldmündid (1871–1915), vermitud 900 kullast (Crowngold), tänapäeval seaduse järgi investeerimiskullana käibemaksuvabad.
Kuldmark tähistab kuldmünte, mida Saksa keisririik vermis aastatel 1871–1915 vastavalt 1873. aasta ühtsele münidseadusele. Riigi asutamisega asendas kuldmark seni killustatud Saksa üksikriikide mündisegaduse ja lõi esmakordselt ühise kullapõhise valuuta. Kes tänapäeval keisririigi münte ostab või müüb, omandab lisaks ajaloole ka käibemaksuvaba investeerimiskulda käibemaksuseaduse § 2 lg 10 mõistes.
Mündi nimiväärtused ja tehnilised andmed
Keisririik vermis kuldmünte kolmes nimiväärtuses: 5, 10 ja 20 marka. 20-margaline münt on kõige levinum ja investorite jaoks asjakohaseim variant.
| Nimiväärtus | Brutokaal | Puhaskaal | Läbimõõt | Proov |
|---|---|---|---|---|
| 5 marka | 1,991 g | 1,792 g | 17,0 mm | 900/1000 |
| 10 marka | 3,982 g | 3,584 g | 19,5 mm | 900/1000 |
| 20 marka | 7,965 g | 7,168 g | 22,5 mm | 900/1000 |
Kõik nimiväärtused koosnevad 900 kullast (Crowngold) – sulamist, mis sisaldab 90 % puhast kulda ja 10 % vaske ning annab mündile ringluseks vajaliku kõvaduse. Oma mündi sulatusväärtuse arvutate mugavalt sulatusväärtuse kalkulaatoriga.
Puhaskaalu arvutamine
Puhaskaal tuleneb otse brutokaalust ja proovist:
Puhaskaal = brutokaal × proov
Näide 20 marka: 7,965 g × 0,900 = 7,168 g puhast kulda
Kasutage mündi kaalu kontrolli, et võrrelda oma mündi kaalu normväärtusega – üle 0,1 g hälbed võivad viidata võltsingutele või tugevale kulumisele.
Emitentide mitmekesisus
Kuna keisririik koosnes üksikriikidest, vermisid keisrile ja liidumaade vürstidele erinevad rahapajad: Berliin (A), München (D), Muldenhütten (E), Stuttgart (F), Karlsruhe (G), Hamburg (J) ning mõned tänaseks kadunud rahapajad. Vermismärk (mündi täht) asub tagaküljel kotka all. Haruldasemad vermistähed toovad numismaatikaturul kohati oluliselt kõrgemat juurdehindlust.
Investeerimisrelevantsus ja maks
Keisririigi kuldmündid vastavad ELi investeerimiskulla kriteeriumidele: proov vähemalt 900/1000 ja vermitud pärast 1800. aastat. Seetõttu on need Eestis käibemaksust vabastatud. Eraisiku vara võõrandamisest saadud kasu maksustatakse tulumaksuga ühtse määraga 22 % (2026); tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamise kasu tulumaksuvaba, mistõttu isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba. Erinevalt Saksamaast (§ 23 EStG) puudub Eestis omamisaja nõue. See märkus ei asenda maksu- ega investeerimisnõustamist.
Ehtsuse ja seisukorra kontroll
Kõrge kullaväärtuse tõttu esineb võltsinguid. Tõestatud kontrollmeetodid on kaalu ja läbimõõdu kontroll ning helitest. Täiendavat teavet pakub mündi ehtsuse kontroll. Kogujale on säilivusaste (ss, vz, stgl.) hinda määrav; investorile loeb eelkõige kulla hind ja sisalduv puhaskaal.
Lühidalt
Keisririigi kuldmündid ühendavad numismaatilise kogumisväärtuse 7,168 g puhta kulla (20 marka) sisuväärtusega ning neid peetakse klassikaliseks maksusoodustusega füüsilise kulla vormiks – ideaalne investoritele, kes soovivad ühendada traditsiooni ja väärtuse säilitamise ühes tükis.