Kullatükk
Ka: nugget, kullapank, looduskuld
Kullatükk on loomulikult tekkinud ehedast kullast tükk, mis pärineb otse kivimist või jõesetetest ega ole läbinud tööstuslikku sulatusprotsessi.
Kullatükk on loomulikult tekkinud ehedast kullast tükk – ehk kuld elementaarsel, metallilisel kujul, mis tekib inimese sekkumiseta kullasisaldusega kivimitest või jõesetetest. Erinevalt kuldkangist ei ole kullatükil määratletud koostist: see sisaldab kulla kõrval alati lisandeid, eelkõige hõbedat (siis räägitakse elektrumist), aga ka kvartsi, raudoksiide või vaske.
Teke ja esinemine
Kullatükid tekivad kahel viisil:
- Primaarsed maardlad – hüdrotermilised kullasooned kivimis (nt kvartssooned). Murenemine ja erosioon vabastavad kulla aastatuhandete jooksul.
- Sekundaarsed lademaardlad – vabanenud kuld kandub ojade ja jõgedega. Oma kõrge tiheduse tõttu (19,3 g/cm³) vajub see kiiresti põhja ning rikastub rahuvööndites ja lademesetetes.
Klassikalised leiukohad on Austraalia (Lääne-Austraalia, Victoria), Alaska, Brasiilia, Venemaa (Uural, Siber) ja Paapua Uus-Guinea. Austraalia tüüpi kullatükk – kompaktne, sageli sileda pinnaga – on tänapäeval koguja- ja investeerimisturul tuntuim.
Proov ja väärtuse määramine
Proov varieerub päritolust sõltuvalt oluliselt:
| Päritolu | Tüüpiline proov |
|---|---|
| Lääne-Austraalia | 900–950 ‰ |
| Alaska | 850–920 ‰ |
| Amazonas / Brasiilia | 700–850 ‰ |
| Uural (Venemaa) | 880–940 ‰ |
Kuna kullatükid ei ole standarditud toode, tuleb tegelik kullasisaldus enne müüki kindlaks teha – kas röntgenfluorestsentsanalüüsiga (RFA) või ümbersulatamise ja proovianalüüsiga afineerimistehases. Arvutusliku materjali väärtuse leiab sulatusväärtuse kalkulaator.
Sulatusväärtus (€) = kaal (g) × proov (%) × kulla hind (€/g)
Kullatükk koguja- ja investeerimisobjektina
Töötlemata kullatükkidel on lisaks puhtale materjali väärtusele sageli kogumislisa, mille määravad vorm, suurus, optilised iseärasused ja tõestatav päritolu. Eriti esteetilised või rasked eksemplarid saavutavad oksjonitel märgatava juurdehindluse võrreldes sulatushinnaga.
Maksustamise osas kehtib: kullatükid ei ole reeglina käibemaksuvaba investeerimiskuld, sest kangid vajavad selleks vähemalt 995 ‰ proovi – mida kullatükid tüüpiliselt ei saavuta. Kasumiga müügil maksustatakse eraisiku vara võõrandamisest saadud kasu tulumaksuga ühtse määraga 22 % (2026). Tähtis: tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 4 järgi on isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamise kasu tulumaksuvaba, mistõttu isiklikus valduses olev väärismetall on tüüpiliselt maksuvaba. Erinevalt Saksamaast puudub Eestis omamisaja nõue. Konkreetsel juhul on maksunõustamine hädavajalik – see tekst ei ole maksu- ega investeerimisnõustamine.
Ostmisel tuleb jälgida usaldusväärseid päritolutõendeid, kuna esineb võltsitud või valesti deklareeritud kullatükke. Soovitatav on sõltumatu ehtsuse kontroll RFA või tiheduse määramise abil.
Lühidalt
Kullatükid on paeluvad loodustooted muutliku prooviga ja turuväärtusega, mis koosneb materjali väärtusest ja võimalikust kogumislisast. Kes neid väärtinvesteeringuna vaatab, peaks proovi ja maksuraamistiku eelnevalt selgeks tegema.